esmaspäev, 21. aprill 2014

Näkk Loviise – Dumb Man




Foto: Brite Vilgo

Äikeseraadio üheks missiooniks on välja selgitada muuseas ka meilt ära rännanud parimate poegade/tütarde saatus. Või siis riigi parimate poegade/tütarde siinsed juured. Seekordne kaevumine Eesti muusikamaastikusse rebis katte sellelt, et selline suurepärane kollektiiv vajab pärnakatele tutvustamist, sest sellegi juurikas on siinses skenekamaras sügaval.

Oma päritolu kohta ütleb Näkk nii: „Meie tegevuskohaks on Eesti. Proove teeme Viljandis ja Tallinnas ning Näkk Loviise muusikud on pärit Viljandist, Kuusalust, Tartust, Vändrast ja Treimanist.“



Sõnad/muusika: Maarja Soomre
Seade: Näkk Loviise

Koosseis:
Maarja Soomre - vokaal/klaver
Merike Paberits - flööt
Aare Külama - klahvpillid/vokaal
Mati Tubli - basskitarr
Karl-Markus Kohv – trummid 


Mis on Teie loo mõte?
Elas kord üks naine. Ta elas maal ühes väikeses talus Treimani lähedal. Talu ümber laiusid suured viljapõllud ja eemal tume metsariba. Naine ei olnud enam esimeses nooruses ja elas seal talus täitsa üksinda. Meest tal ei olnud. Ei teagi, kas mees oli läinud rändama või juba surnud. Algamas oli suvi ja põllud olid lopsakalt rohelised ning kogu loodus näitas, milleks ta võimeline on. Ühel päeval rändas sealt mööda mees. Ta oli läbinud oma rännakul pika tee ning otsis öömaja. Nähes ees armsat väikest talu, läks ta küsima öömaja. Naine oli lahkesti nõus, sest tal oli talus ruumi küllalt. Mees jäigi ühes ööks... ja jäi ka teiseks ja juba ka kolmandaks ja nii ta jäigi sinna suveks elama. Mees oli suhteliselt vaikne ning ei rääkinud eriti endast ega ka sellest, kust ta tuleb või kuhu läheb. Naine andis ka talle ruumi, ega hakanud pärima. Vahel naist küll kummitasid mõtted, et kes see mees on ja mida ta elult tahab. Naine ei tihanud küsida ning lootis, et küll mees räägib, kui ta valmis on. Mees aga ei rääkinud endiselt eriti palju. Mees ja naine said omavahel hästi läbi. Mees aitas naist talutöödes ning naine pakkus talle süüa ja peavarju. Niiviisi nad seal elasid terve suve. Mehel oli selline imelik komme vahel minna talu kõrval olevale viljapõllule ja lihtsalt seista. Ta võis seal olla tundide kaupa liikumatult ja lihtsalt seista. Naine jäi teda hetke vaatama, aga ei hakanud meest segama ja läks edasi toimetama. Nii möödus nende suvi. Loodus aga hakkas aina enam andma märku, et algamas on sügis. Lehed hakkasid kolletuma ja varsti olid puud täiesti paljad. Tuuled läksid aina tugevamaks ja jäisemaks, kogu ümbrus muutus aina pruunikamaks ja värvitumaks. Vili põllult sai lõigatud ning järgi olid vaid kollakad rootsud. Naine teadis, et peagi saabub talv ja ränduritel tuleb kuskil päriseks peatuma jääda. Naisel hakkasid aina enam tekkima mõtted, mida see mees teeb. Kas ta jääb või läeb? Ühel sügisesel sompus päeval nägi naine jällegi meest seismas selle sama rootsudes viljapõllu peal. Ta seisis juba päris pikalt ning naine ei pidanud enam vastu ja läks tema juurde.
"Dumb Man" - Tumm mees
Nad seisid vastamisi ja naine võttis julguse kokku ning küsis: " Mis sinust saab? Miks sa seisad siin? Sa vaatad mulle otsa, aga ei ütle sõnagi. Kas sa oled kurb ja miks? Ma ju ei tea, sest sa oled kui tumm." Mees aga lihtsalt vaatas teda ja oli vait. Ta ei olnud ei rõõmus, ega kurb, ta näos polnud ühtki emotsiooni - ta lihtsalt oli. Naine, aga ei suutnud enam ja päris edasi: " Mis toimub? Miks ikka mind niiviisi vaatad?" Mees ei vastanud endiselt midagi ja lihtsalt seisis seal täielikus rahus, vaatas kui naisest läbi. Seega naine otsustas, et kõige õigem on tal lihtsalt ümber pöörata ja edasi liikuda, kuigi lootis sisimas, et mees väidab vastupidist. Nad seisid seal veel viivu ja mees oli endiselt vait, kuni ühel hetkel naine purskas välja: "Mida sa veel ootad?" ja mees keeras vaikselt naisele selja ning hakkas väga rahulikul ja kindlal sammul liikuma metsa suunas. Naine vaatas talle järgi. Mees muutus aina pisemaks, kuni temast oli ainult väikene täpp järgi ja juba ta kaduski metsa. Keegi ei tea, kes ta oli või kust ta tuli. Naine ei olnud kurb, vaid pigem sisimas õnnelik, et oli oma elus näinud sellist suve ja kohanud sellist meest. 


Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Raske on määrata oma loomingut stiililiselt, kuna selle sees olles on raske muusikat eemalt analüüsida. Kindlasti oleme võtnud killukesi nii jazz-, pop-, maailmamuusikast. Me lugude ühtne eesmärk on viia inimesed rändama muinasjutulistesse maailmadesse. 

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Esialgne idee tekkis minul (Maarjal) ja Merikesel, kui me Rootsis koos üliõpilasvahetuses olime 2009. aastal. Meid inspireeris selline Rootsi duo nagu "The Tiny", kelle vabadus helipiltide loomisel, leides sounde nii elektroonilisest maailmast, erinevatest pillidest (harmoonium, klaver, tšello jne) ja isiklikkus ning ausus laulusõnades, andis meile julgust ka enda maailma muusikas niiviisi avada. Rootsist tulles hakkasime Merikesega tegema duot ja kirjutasin lood "Dumb Man" ja "Tee mereni". Samal ajal oli mul käsil ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamine ja planeerisin oma diplomikontserti, mille käigus tekkis loominguline side ka Aarega - meie klaverimängijaga ning leidsime, et meie muusikas on sarnasust. Läbi pikkade otsingute liitusid meiega ka Mati ja Karl-Markus ning bänd sai nime Näkk Loviise. Oma esimese kontserdi andsime 2013 aasta oktoobris Viljandis. Suure muusikalise tõuke saime tänu ENTRUM ÖÖmuusikavideo aktsioonile, kus rahvas valis välja meie loo "Dumb Man" ning ligi 300 noore, ETV2 ja High Roller Filmsiga valmis meie esimene muusikavideo "Dumb Man", mis püsis Eesti Top 7 saates umbes kuu aega. Nüüdseks oleme juba andnud mõned kontserdid Eesti piires ja bänd muudkui askeldab edasi. 

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Sellel aastal on kindlasti plaanis tulla välja ka oma teise muusikavideoga ning korraldada kontsert-etendus, mis on saab olema koostöös audiovisuaalkunstnikuga. Eks me vaikselt juba unistame ka oma esimesest albumist, aga kas me sel aastal ka selleni jõuame, pole veel kindel. 

Kuidas sünnib Teie muusika?
Muusika sünnib iga loo puhul erinevalt. Algideid on tulnud kõikidelt bändiliikmetelt ning saanud läbi Näkk Loviise just selliseks nagu lugu hetkel kõlab. Me tunneme, et Näkk Loviise on nagu meie kuues liige, kes võtab meid endaga kaasa ja mõjutab meie loomingut oma näkilise eklektilisusega, olles vahel kurb, rõõmus, mõtlik, energiline, kuri, salakaval ja kõike muud, mis ühe näki sisse mahub. Lood ja kontekstid muudkui muutuvad ajas nagu ka inimesed selle sees. 

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on see, kellel on midagi inimestele öelda, midagi, millega kuulajad saavad samastuda või vastanuda, midagi, mis ei jäta inimesi külmaks. Hea muusik suudab oma mõtteid väljendada läbi muusika, andes ruumi ka kuulaja arvamusele. 

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Head muusikat on maailmas õnneks ikka väga palju. Muusika, mis kindlasti Näkk Loviise playlisti kuulub on Rootsi koosseis The Tiny oma albumiga "Gravity and Grace", eriti saab tuua välja loo "Last Weekend". Lisaks Sigur Ros'i muusika, The Cinematic Orchestra, Esbjörn Svenssoni looming, Coldplay muusika... Head muusikat on ikka tõesti väga palju, et ei suuda seda kõige-kõiget välja valida. 

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Kui selle küsimuse bändikaaslastele esitasin, siis esimene hõiskamine oli "Elav Legend"! Mäletame nende algusaegu, kui nad veel väga tuntud polnud ja pärnakad juba nende üle uhkust tundsid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar