John Doe – The Lake

Foto: www.facebook.com/JohnDoeBandEst

John Doe kontsert suvise Pärnu aasia toidu restorani filiaalis, jõeäärse ja peagi lammutamisele mineva kompleksi hoovis, oli äge kogemus. Esiteks paiknes laud ja istumisalune euroalustel, selline taaskasutus on toitlustuskohtadele võõras siin. Pärnus panustatakse edevamale kraamile. Kohale tuli bänd ja ronis euroalustest tehtud lavale. Kõlasid cover’id veenvas esituses ja siis tuli omalooming. Hetkeks oli tunda kontrasti enda loomingu ja järelemängitud/aimatud eeskujude komponeerimise ja arranžeerimise oskuse vahel. Nüüd aga salvestas John Doe loo, mis tõestab, et oma eeskujudele on astutud tugev samm lähemale. Muidugi jääb nüüd õhku lootus, et bändil on veel eluiga ja tahet astuda samm sellest edasi.

Loo sõnade autor on Gertrud Luhaoja ja muusika autoriks kogu bänd.

Koosseis:
Ivo Leesar – vokaal/kitarr
Lisann Aljaste – vokaal/saksofon/flööt
Gertrud Luhaoja – vokaal/kitarr/ukulele
Johannes Eriste – vokaal/perkussion

Mis on Teie loo mõte?
Seda lugu on võimalik mitut moodi tõlgendada, kuidas parasjagu kellelegi tundub, kuid esmajoones meie jaoks on „The Lake“ lugu, mis räägib mõnede inimeste rumalustest ja imelikest käitumismotiividest, mis pole alati kõige esteetilisemad.

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Ise liigitaks end kuidagi nii, et teeme progressivset indie suunaga muusikat. Meile on oluline, et muusika oleks huvitav nii teistele kui ka meile endile. Mitte, et me sellisest asjast halvasti arvaksime: hea lugu on ikka hea lugu, aga meile isiklikult tunduks veidi igav teha sadu korda läbi lugusid, mis oleksid ehitatud salm-refrään-salm-ref-ref põhimõttel. Seetõttu üritame ka natukene ruumi jätta vähekesele improvisatsioonile, et igaüks saaks kindla struktuuriga loo raames end loominguliselt tunda.

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Gertrud tuli üks päev välja ideega, et võiksime ühel kooliesinemisel esineda, et võtaksime ühe toreda loo ja teeksime seda kuidagi omamoodi. Sealt mõtlesime, et võiks veel midagi proovida. Ja nii ta läkski. Järsku mõtlesime oma bändile nime ja juba tuli esimese n-ö päris esinemine Grillfestil. Põhimõtteliselt alustasime oma koosseisuga 2013. aasta alguses.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Meil oleks neid isegi 3: Teha suveks valmis EP, esineda nii palju kui võimalik ja äkki jõuda kuhugi ka Noortebändist osavõtuga.

Kuidas sünnib Teie muusika?
See on iga kord nii erinev ja seda protsessi tundub olevat väga keeruline kirjeldada. Algus on neil lugudel enamvähem see, et keegi kodus mõtleb, kas mingid sõnad välja ning siis proovis hakkame instrumentaali vaikselt peale tegema, või siis täpselt vastupidi. Sellel, kes alguses mingi ideega välja tuli, kipub olema juba alateadlikult mingisugune idee, millisena lugu võiks lõpuks välja tulla ja nii teised siis annavadki oma panuse juurde ja üritavad n-ö algidee omanikust veidi juhinduda.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on inimene, kel on inspiratsiooni ja suudab seda kuidagi endast välja suunata. Imeline muusik on see, kes suudab ka teisi millegagi inspireerida. Tähtis pole see, kas sa oled tehniliselt ülihea (mis on muidu väga suur pluss, kui see nii on), vaid see, et emotsioon jõuaks seestpoolt ka välja. Hea muusika on selline, mida saab lõputult kuulata ning mis läheb iga korraga järjest paremaks. Kui me räägime muusikast koos sõnadega, siis väga oluline on lüürika. Kui see on jama, siis on instrumentaalosa juba keeruline hinnata.
 
Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Spring Offensive – Not Drowning but Waving või Hengelo



Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnu muusikaskeene on üsna huvitav. Praegusel hetkel on meil siin linnas päris mitu toredat noortebändi, kellest tõstaks esile The Boondocksi, kellel läheb ikka üsna hästi.
Õnneks on meil ka Pärnus olemas selline tore üritus üle nädala, nagu džässiõhtu, mis päästab mõne kontserditevaese nädala ja teeb reedest ühe toreda õhtu.