John Doe – The Lake

Foto: www.facebook.com/JohnDoeBandEst

John Doe kontsert suvise Pärnu aasia toidu restorani filiaalis, jõeäärse ja peagi lammutamisele mineva kompleksi hoovis, oli äge kogemus. Esiteks paiknes laud ja istumisalune euroalustel, selline taaskasutus on toitlustuskohtadele võõras siin. Pärnus panustatakse edevamale kraamile. Kohale tuli bänd ja ronis euroalustest tehtud lavale. Kõlasid cover’id veenvas esituses ja siis tuli omalooming. Hetkeks oli tunda kontrasti enda loomingu ja järelemängitud/aimatud eeskujude komponeerimise ja arranžeerimise oskuse vahel. Nüüd aga salvestas John Doe loo, mis tõestab, et oma eeskujudele on astutud tugev samm lähemale. Muidugi jääb nüüd õhku lootus, et bändil on veel eluiga ja tahet astuda samm sellest edasi.

Loo sõnade autor on Gertrud Luhaoja ja muusika autoriks kogu bänd.

Koosseis:
Ivo Leesar – vokaal/kitarr
Lisann Aljaste – vokaal/saksofon/flööt
Gertrud Luhaoja – vokaal/kitarr/ukulele
Johannes Eriste – vokaal/perkussion

Mis on Teie loo mõte?
Seda lugu on võimalik mitut moodi tõlgendada, kuidas parasjagu kellelegi tundub, kuid esmajoones meie jaoks on „The Lake“ lugu, mis räägib mõnede inimeste rumalustest ja imelikest käitumismotiividest, mis pole alati kõige esteetilisemad.

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Ise liigitaks end kuidagi nii, et teeme progressivset indie suunaga muusikat. Meile on oluline, et muusika oleks huvitav nii teistele kui ka meile endile. Mitte, et me sellisest asjast halvasti arvaksime: hea lugu on ikka hea lugu, aga meile isiklikult tunduks veidi igav teha sadu korda läbi lugusid, mis oleksid ehitatud salm-refrään-salm-ref-ref põhimõttel. Seetõttu üritame ka natukene ruumi jätta vähekesele improvisatsioonile, et igaüks saaks kindla struktuuriga loo raames end loominguliselt tunda.

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Gertrud tuli üks päev välja ideega, et võiksime ühel kooliesinemisel esineda, et võtaksime ühe toreda loo ja teeksime seda kuidagi omamoodi. Sealt mõtlesime, et võiks veel midagi proovida. Ja nii ta läkski. Järsku mõtlesime oma bändile nime ja juba tuli esimese n-ö päris esinemine Grillfestil. Põhimõtteliselt alustasime oma koosseisuga 2013. aasta alguses.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Meil oleks neid isegi 3: Teha suveks valmis EP, esineda nii palju kui võimalik ja äkki jõuda kuhugi ka Noortebändist osavõtuga.

Kuidas sünnib Teie muusika?
See on iga kord nii erinev ja seda protsessi tundub olevat väga keeruline kirjeldada. Algus on neil lugudel enamvähem see, et keegi kodus mõtleb, kas mingid sõnad välja ning siis proovis hakkame instrumentaali vaikselt peale tegema, või siis täpselt vastupidi. Sellel, kes alguses mingi ideega välja tuli, kipub olema juba alateadlikult mingisugune idee, millisena lugu võiks lõpuks välja tulla ja nii teised siis annavadki oma panuse juurde ja üritavad n-ö algidee omanikust veidi juhinduda.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on inimene, kel on inspiratsiooni ja suudab seda kuidagi endast välja suunata. Imeline muusik on see, kes suudab ka teisi millegagi inspireerida. Tähtis pole see, kas sa oled tehniliselt ülihea (mis on muidu väga suur pluss, kui see nii on), vaid see, et emotsioon jõuaks seestpoolt ka välja. Hea muusika on selline, mida saab lõputult kuulata ning mis läheb iga korraga järjest paremaks. Kui me räägime muusikast koos sõnadega, siis väga oluline on lüürika. Kui see on jama, siis on instrumentaalosa juba keeruline hinnata.
 
Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Spring Offensive – Not Drowning but Waving või Hengelo



Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnu muusikaskeene on üsna huvitav. Praegusel hetkel on meil siin linnas päris mitu toredat noortebändi, kellest tõstaks esile The Boondocksi, kellel läheb ikka üsna hästi.
Õnneks on meil ka Pärnus olemas selline tore üritus üle nädala, nagu džässiõhtu, mis päästab mõne kontserditevaese nädala ja teeb reedest ühe toreda õhtu.

Mucky – Trying to be

Foto: www.facebook.com/MuckyBand

 

Nagu tavaks saanud valitakse talvises Pärnus siinsete noorte bändide hulgast parimat. Seekord tegi peaaegu puhta töö Bändomaania konkursil hard rock bänd Mucky, kes viis muuseas ka koju Grand Prix. Keeruline on öelda, kas Mucky ja möödunud aasta parima Eesti noortebändi Ziggy Wildi helikeele sarnasus 80ndatel võidutsenud retuusides pikajuusteliste bändidele on märk sellest, et see on juba piisavalt camp ja retro või siis ongi tegemist millegi reinkarnatsioonilise võidukäiguga. Samas on mujal maailmas see žanr nii tribüüt- kui ka omaloominguliste kollektiivide najal elanud vahepealse aja, Eestis oligi ehk aeg luua oma skeene. Heas mõttes meenub Muckyga kunagi Pärnumail tegutsenud Hell Can Wait.

Loo sõnade autor on Hedi Maaroos ja muusika autoriks kogu bänd. 

Koosseis:
Hedi Maaroos – vokaal
Armand Sutt – kitarr
Kaspar Peterson – basskitarr
Martin Mitt – trummid

Mis on Teie loo mõte?
Kui sõnadest rääkida, siis kirjutame elust enesest.

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Hard Rock, Heavy Metal.

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Tegevus algas 2013. aasta suvel, kui Kaspar ja Armand tahtsid bändi teha. Siis suvel saigi tehtud akustiliselt proovi ja lugusid ning, kui tuli meie esimene esinemine, siis tegime ka Korter13 proovitubades proovi ning sealt saigi alguse.
Hedi sattus meieni läbi juhusliku kokkupuute bändi kitarristi ja tema vahel 2013. aasta kevadel, kui mõlemad esinesid Kontserdimajas samal üritusel.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Meil oleks neid isegi kolm: teha suveks valmis EP, esineda nii palju kui võimalik ja äkki jõuda kuhugi ka Noortebändist osavõtuga.

Kuidas sünnib Teie muusika?
Sünnib tavaliselt loojate kodudes, kui kitarrist või bassimängija tulevad mingi huvitava rifi peale. Siis kirjutatakse proovis liha juurde. Loo üldine pilt võib kirjutamise algusest erineda lõpptulemusest täielikult. Vahel on ka kirjutajate vahel draamat, kuid lahendatakse need hääletusega.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on sageli oskuslik, kuid mitte tingimata, oma pilli mängimises. Muusika on hea siis, kui see paneb mõtlema ja loosse kaasa elama.

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Mucky - Trying To Be ;)
Seejärel soovitaks kindlalt ka Sweet Child O' Mine'i, Paradise City't, Crazy Train'i ja Led Zeppelini loomingust praktiliselt ükskõik, millist laulu.
Soovitatav kuulamine oleks ka Hugh Laurie soololooming ja "The Dark Knight Rises'i" soundtrack, mis on ka eepiline.


Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnu muusikaskeene on muutunud, sest siin on nüüd palju enam erinevate stiilidega bändi. 4-5 aastat tagasi polnudki vaja muud, kui head kitarri, bassi, süngeid kardaaniga trumme ning karjuvat vokaali, sest metal oli tunginud linna südamesse. Nüüd on aga siin Tori Hobune, John Doe, mis muudavad ilmselt Bändomaania ja üldse Pärnu muusikaskeenet igaveseks.

centron – Hey Charlie!

Pärnu panus Eesti klubi subkultuuri on olnud ülepaisutamata märkimisväärne. Alates siinse raudvara Elmu Sadulsepaga, lõpetades 90ndatel alustanud ja klubimuusika vundamentideks kasvanud P. Julma, Meelis Meri, Bad J ja teistega. Vanem generatsioon on nüüdseks pesa jätnud ja uute mängumaa ehk selle arvelt suurem. Eriti arvestades interneti püsiühenduste saabumist, ei piirdu see mängumaa enam n-ö kodu(maa)väljakuga. Seega pole imestada, et meil on Pärnu juurtega olemas Syn Cole ja hetkel meie kuu looks valitud Centron, kellel plaadifirma paikneb hoopis UK-s.

PS! Oma tegevuskohaks märkis mees siiski Pärnu :)

Koosseis:Centron (ehk Rivo Kingi) – helilooja, produtsent
*antud loos lõi autorina kaasa veel kitarrist Eric Kammiste.

Mis on su loo mõte?
Minu idee selle looga oli ühendada vana-aegne džäss ja bluus moodsa elektroonika- ja bassimuusikaga. Välja kukkus ta just sellisena.

Mis stiili esindajaks sa ennast pead?
Minu stiil on koguaeg muutumises. Ma pole kunagi väga kauaks ühte kindlasse stiili pikutama jäänud. Katsun alati harida ennast võimalikult erinevate valdkondadega ning igast asjast tükikese inspiratsiooni leida. Hetkel köidavad mind retrohõngulised disko ja funki rütmid, mille vundamendiks on aeglasem hausibiit. 

Kuidas sai su muusikaline karjäär alguse?
Mulle on alati meeldinud muusikat luua. Tegin seda juba siis kui oma esimestes bändides figureerisin. Lindistamisprogrammidega olen nokitsenud umbes viis aastat, aga Centroni projekti alustasin kolm aastat tagasi. Tunnen, et mu sound hakkab nüüd vaikselt küpseks saama.

Suurim eesmärk, milleni plaanid jõuda veel sellel aastal?
Sellel aastal tahan kindlasti uue EP välja anda ning veel palju remikse teha ning ma väga loodan, et mu muusika jõuab piisavalt paljude inimesteni üle maailma, et ühel päeval ma avan oma mailbox`i ja seal on esinemiskutse välismaale. 

Kuidas sünnib sinu muusika?
Minu muusika sünnib mu peas. Tavaliselt mul hakkab kummitama mingi viisijupp või biit. Ma panen selle arvutis kirja ning sealt edasi hakkab asi juba ise hargnema. Vahel tuleb see kergelt, vahel mitte.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Muusik on suhteline mõiste. On muusikuid, kes lihtsalt oskavad mega hästi pilli mängida, aga loomeprotsessis eriti ei osale. Samas on häid heliloojaid ja produtsente, kes eriti pilli ei mängi ega ei esine. Ma arvan, et hea muusik on see, kes suudab ise luua ja oma loomingut ka professionaalselt esitada.

Hea muusika koha pealt ma saan öelda ainult seda, mis minu jaoks on hea muusika. Selles peab olema kolm elementi: meloodilisus, gruuv ja kaasahaaravus. Mina leian neid elemente kõige rohkem džässist, funkist, bluusist ja diskost ning see muusika ühtlasi inspireerib mind kõige rohkem.

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Ei hakka ennast võõraste sulgedega ehtima seega soovitaksin oma uut remiksi, mis mul hiljuti Kanada label`i alt välja tuli.


Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnus on uskumatult palju andekaid muusikuid. Alustades Bedwettersist, kes viis Pärnu MTV muusika-auhindadele, lõpetades viimase Superstaari saate võitja Rasmus Rändvee ja tema Facelift Deeriga. Ning hiljuti ilmunud Küttekontori kogumikalbum „Don't Worry We Got This“ näitas kui viljakas on Pärnu elektroonilise muusika maastik, mis oli tegelt isegi minu jaoks suur üllatus.