Irie – Waiting For The Wave

Lainel (wave) on Pärnu kontekstis ääretult suur tähtsus. Pärnus asub terve trobikond surfiklubisid ja laineharjal kihutajate seas on Pärnu väga populaarne. Irie on aga uus bänd, tõsi mitte Pärnust, vaid veidi lainevabamast Sindist, mille täpp Eesti muusikakaardil on ometigi üsnagi rasvane. Iseasi, kas Irie suudab järgida talle eelnenud kaaslinlaste poolt korraldatud invasiooni Eesti muusikas.  Elame-näeme ja ootame lainet!  

Loo autoriks on: Tanel Reiman – sõnad ja viis, kitarr/Mart Nõmm & Kristo Kalmo – muusika 


Koosseis:

Tanel Reiman – vokaal, kitarr

Mart Nõmm – bass

Kristo Kalmo – trummid

Tanel Reiman – sõnad ja viis, kitarr

Mart Nõmm & Kristo Kalmo – muusika

Mis on Teie loo mõte?

See laul räägib inimest elama panevatest eluaspektidest nagu kirg ja inspiratsioon. Igaühel on omapärane kirg millegi vastu – mõne jaoks on see muusika või kunst, mõne jaoks on see sport või kirjandus, mõnele isegi oma töökoht või pere. Kõiki võimalusi ei saa välja tuua, seda ei saa mõõta ega loetleda, vahel isegi mitte mõista. Inimese kirg võib olla mis tahes tegevuse/mõtlemise vastu. Tavaliselt on see viis end väljendada, läbi selle inimene justkui defineeriks end, ta elab selle nimel. Kuid tihti võivad teised sellesse mitte uskuda või seda mitte mõista, vahel isegi välja naerda ja inimest hukka mõista – see võib olla heidutav ja endas kahtlema panev. Sel hetkel on tollele inimesele vaja toetust/kinnitust/inspiratsiooni, ja kui ta selle saab (seda kas mõne inimese toetusel või mõnel teisel viisil), on ta taas elujõudu täis – see haarab teda nagu laine. Sellest tulenebki "wave". Do what you love and f*** the rest!

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?

Reggae-rock

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?

Oleme pikalt koos jämminud. Vahepeal oli pikk paus, avastasime uut ja siis läks uue hooga ning uue hingamisega asi edasi ning mingilt maalt hakkasid hoopis muud vaibid lendama. Sündis miskit uut ja huvitavat nii meile kui ka meie lähedastele, seega arendame ja jagame seda kõigiga.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?

Leida aega kirjutamiseks, proovideks, lindistamisteks ja esinemisteks, samal ajal püüdes koolid lõpetada ja tähtsaid otsuseid langetada. Natukene ebamugaval ajal oleme alustanud, kuid saame hakkama. Püüame suve aja kompenseerida laule lindistades. Suvel on üks liige välismaal ning sügisel kolib teine teisse linna, seega on meie aktiivne aeg praegusel kevadel ja suve alguses. Peale suve hakkame nuputama, kuidas edasi kõike teeme. Kindel on siiski see, et seisma me ei jää ;)

Kuidas sünnib Teie muusika?

Tanel kirjutab sõnad ja mõtleb välja kitarrikäigud. Proovis saadakse kokku ja jämmitakse, kõik ülejäänud tuleb selle käigus. Kuna reggae's on basskitarr ja trummid tähtsamal kohal kui tüüpilises rokkbändis, siis jaguneb laulukirjutamine kõikidele liikmetele ühtselt.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?

Hea muusik on see, kes julgeb avastada ja areneda piirideta. See tähendab universaalsust, segunemist ja ka paindlikkust – inimesel peab olema "open mind". Hea muusika on kindlasti hingest tulev muusika, mis annab edasi rohkemat kui lihtsalt organiseerituid noote ja lööke. Eelistame muusikat sõnumiga,  seda nii laulusõnades kui ka abstraktsemas mõistes instrumentaalsel kujul.

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.

Me ei suutnud omavahelisele kokkuleppele jõuda, seega anname mitu laulu:

SOJA - Strenght to Survive

https://www.youtube.com/watch?v=gXEMXb-kU3c

Red Hot Chili Peppers - Walkabout

https://www.youtube.com/watch?v=VXfqFZDHjcE

Fear Nuttin Band - It's not so easy

https://www.youtube.com/watch?v=7cVzFJ4eKQQ

Passafire - Ghost man

https://www.youtube.com/watch?v=nfWjjjRwXNA

Flobots - Rise

https://www.youtube.com/watch?v=SvVO6Y-3CM8

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest? 
Reedesed džässiõhtud Endla Teatri kohvikus ja Bluesiklubi esinemised. Bändomaania on tore, kurb et see aasta meie meili kätte ei saadud – ehk siis järgmisel aastal näeme :)

Noortebändidest nii palju, et muusikastiile siin jagub, on head metalit nagu Voice of Voices, head hard/alternatiiv/indie-rokki nagu Mucky, The Boondocks,  At One Thirty,  Midnight Sun ning nüüd on näha ka akustilisi žanreid nagu John Doe ja Tori Hobune. Kindlasti on neid bände mainida veel palju, aga need olid esimesed, mis meelde tulid. Kõik on hea ;)

John Doe – The Lake

Foto: www.facebook.com/JohnDoeBandEst

John Doe kontsert suvise Pärnu aasia toidu restorani filiaalis, jõeäärse ja peagi lammutamisele mineva kompleksi hoovis, oli äge kogemus. Esiteks paiknes laud ja istumisalune euroalustel, selline taaskasutus on toitlustuskohtadele võõras siin. Pärnus panustatakse edevamale kraamile. Kohale tuli bänd ja ronis euroalustest tehtud lavale. Kõlasid cover’id veenvas esituses ja siis tuli omalooming. Hetkeks oli tunda kontrasti enda loomingu ja järelemängitud/aimatud eeskujude komponeerimise ja arranžeerimise oskuse vahel. Nüüd aga salvestas John Doe loo, mis tõestab, et oma eeskujudele on astutud tugev samm lähemale. Muidugi jääb nüüd õhku lootus, et bändil on veel eluiga ja tahet astuda samm sellest edasi.

Loo sõnade autor on Gertrud Luhaoja ja muusika autoriks kogu bänd.

Koosseis:
Ivo Leesar – vokaal/kitarr
Lisann Aljaste – vokaal/saksofon/flööt
Gertrud Luhaoja – vokaal/kitarr/ukulele
Johannes Eriste – vokaal/perkussion

Mis on Teie loo mõte?
Seda lugu on võimalik mitut moodi tõlgendada, kuidas parasjagu kellelegi tundub, kuid esmajoones meie jaoks on „The Lake“ lugu, mis räägib mõnede inimeste rumalustest ja imelikest käitumismotiividest, mis pole alati kõige esteetilisemad.

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Ise liigitaks end kuidagi nii, et teeme progressivset indie suunaga muusikat. Meile on oluline, et muusika oleks huvitav nii teistele kui ka meile endile. Mitte, et me sellisest asjast halvasti arvaksime: hea lugu on ikka hea lugu, aga meile isiklikult tunduks veidi igav teha sadu korda läbi lugusid, mis oleksid ehitatud salm-refrään-salm-ref-ref põhimõttel. Seetõttu üritame ka natukene ruumi jätta vähekesele improvisatsioonile, et igaüks saaks kindla struktuuriga loo raames end loominguliselt tunda.

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Gertrud tuli üks päev välja ideega, et võiksime ühel kooliesinemisel esineda, et võtaksime ühe toreda loo ja teeksime seda kuidagi omamoodi. Sealt mõtlesime, et võiks veel midagi proovida. Ja nii ta läkski. Järsku mõtlesime oma bändile nime ja juba tuli esimese n-ö päris esinemine Grillfestil. Põhimõtteliselt alustasime oma koosseisuga 2013. aasta alguses.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Meil oleks neid isegi 3: Teha suveks valmis EP, esineda nii palju kui võimalik ja äkki jõuda kuhugi ka Noortebändist osavõtuga.

Kuidas sünnib Teie muusika?
See on iga kord nii erinev ja seda protsessi tundub olevat väga keeruline kirjeldada. Algus on neil lugudel enamvähem see, et keegi kodus mõtleb, kas mingid sõnad välja ning siis proovis hakkame instrumentaali vaikselt peale tegema, või siis täpselt vastupidi. Sellel, kes alguses mingi ideega välja tuli, kipub olema juba alateadlikult mingisugune idee, millisena lugu võiks lõpuks välja tulla ja nii teised siis annavadki oma panuse juurde ja üritavad n-ö algidee omanikust veidi juhinduda.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on inimene, kel on inspiratsiooni ja suudab seda kuidagi endast välja suunata. Imeline muusik on see, kes suudab ka teisi millegagi inspireerida. Tähtis pole see, kas sa oled tehniliselt ülihea (mis on muidu väga suur pluss, kui see nii on), vaid see, et emotsioon jõuaks seestpoolt ka välja. Hea muusika on selline, mida saab lõputult kuulata ning mis läheb iga korraga järjest paremaks. Kui me räägime muusikast koos sõnadega, siis väga oluline on lüürika. Kui see on jama, siis on instrumentaalosa juba keeruline hinnata.
 
Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Spring Offensive – Not Drowning but Waving või Hengelo



Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnu muusikaskeene on üsna huvitav. Praegusel hetkel on meil siin linnas päris mitu toredat noortebändi, kellest tõstaks esile The Boondocksi, kellel läheb ikka üsna hästi.
Õnneks on meil ka Pärnus olemas selline tore üritus üle nädala, nagu džässiõhtu, mis päästab mõne kontserditevaese nädala ja teeb reedest ühe toreda õhtu.

Mucky – Trying to be

Foto: www.facebook.com/MuckyBand

 

Nagu tavaks saanud valitakse talvises Pärnus siinsete noorte bändide hulgast parimat. Seekord tegi peaaegu puhta töö Bändomaania konkursil hard rock bänd Mucky, kes viis muuseas ka koju Grand Prix. Keeruline on öelda, kas Mucky ja möödunud aasta parima Eesti noortebändi Ziggy Wildi helikeele sarnasus 80ndatel võidutsenud retuusides pikajuusteliste bändidele on märk sellest, et see on juba piisavalt camp ja retro või siis ongi tegemist millegi reinkarnatsioonilise võidukäiguga. Samas on mujal maailmas see žanr nii tribüüt- kui ka omaloominguliste kollektiivide najal elanud vahepealse aja, Eestis oligi ehk aeg luua oma skeene. Heas mõttes meenub Muckyga kunagi Pärnumail tegutsenud Hell Can Wait.

Loo sõnade autor on Hedi Maaroos ja muusika autoriks kogu bänd. 

Koosseis:
Hedi Maaroos – vokaal
Armand Sutt – kitarr
Kaspar Peterson – basskitarr
Martin Mitt – trummid

Mis on Teie loo mõte?
Kui sõnadest rääkida, siis kirjutame elust enesest.

Mis stiili esindajaks Te ennast peate?
Hard Rock, Heavy Metal.

Kuidas sai Te muusikaline karjäär alguse?
Tegevus algas 2013. aasta suvel, kui Kaspar ja Armand tahtsid bändi teha. Siis suvel saigi tehtud akustiliselt proovi ja lugusid ning, kui tuli meie esimene esinemine, siis tegime ka Korter13 proovitubades proovi ning sealt saigi alguse.
Hedi sattus meieni läbi juhusliku kokkupuute bändi kitarristi ja tema vahel 2013. aasta kevadel, kui mõlemad esinesid Kontserdimajas samal üritusel.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?
Meil oleks neid isegi kolm: teha suveks valmis EP, esineda nii palju kui võimalik ja äkki jõuda kuhugi ka Noortebändist osavõtuga.

Kuidas sünnib Teie muusika?
Sünnib tavaliselt loojate kodudes, kui kitarrist või bassimängija tulevad mingi huvitava rifi peale. Siis kirjutatakse proovis liha juurde. Loo üldine pilt võib kirjutamise algusest erineda lõpptulemusest täielikult. Vahel on ka kirjutajate vahel draamat, kuid lahendatakse need hääletusega.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Hea muusik on sageli oskuslik, kuid mitte tingimata, oma pilli mängimises. Muusika on hea siis, kui see paneb mõtlema ja loosse kaasa elama.

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Mucky - Trying To Be ;)
Seejärel soovitaks kindlalt ka Sweet Child O' Mine'i, Paradise City't, Crazy Train'i ja Led Zeppelini loomingust praktiliselt ükskõik, millist laulu.
Soovitatav kuulamine oleks ka Hugh Laurie soololooming ja "The Dark Knight Rises'i" soundtrack, mis on ka eepiline.


Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnu muusikaskeene on muutunud, sest siin on nüüd palju enam erinevate stiilidega bändi. 4-5 aastat tagasi polnudki vaja muud, kui head kitarri, bassi, süngeid kardaaniga trumme ning karjuvat vokaali, sest metal oli tunginud linna südamesse. Nüüd on aga siin Tori Hobune, John Doe, mis muudavad ilmselt Bändomaania ja üldse Pärnu muusikaskeenet igaveseks.

centron – Hey Charlie!

Pärnu panus Eesti klubi subkultuuri on olnud ülepaisutamata märkimisväärne. Alates siinse raudvara Elmu Sadulsepaga, lõpetades 90ndatel alustanud ja klubimuusika vundamentideks kasvanud P. Julma, Meelis Meri, Bad J ja teistega. Vanem generatsioon on nüüdseks pesa jätnud ja uute mängumaa ehk selle arvelt suurem. Eriti arvestades interneti püsiühenduste saabumist, ei piirdu see mängumaa enam n-ö kodu(maa)väljakuga. Seega pole imestada, et meil on Pärnu juurtega olemas Syn Cole ja hetkel meie kuu looks valitud Centron, kellel plaadifirma paikneb hoopis UK-s.

PS! Oma tegevuskohaks märkis mees siiski Pärnu :)

Koosseis:Centron (ehk Rivo Kingi) – helilooja, produtsent
*antud loos lõi autorina kaasa veel kitarrist Eric Kammiste.

Mis on su loo mõte?
Minu idee selle looga oli ühendada vana-aegne džäss ja bluus moodsa elektroonika- ja bassimuusikaga. Välja kukkus ta just sellisena.

Mis stiili esindajaks sa ennast pead?
Minu stiil on koguaeg muutumises. Ma pole kunagi väga kauaks ühte kindlasse stiili pikutama jäänud. Katsun alati harida ennast võimalikult erinevate valdkondadega ning igast asjast tükikese inspiratsiooni leida. Hetkel köidavad mind retrohõngulised disko ja funki rütmid, mille vundamendiks on aeglasem hausibiit. 

Kuidas sai su muusikaline karjäär alguse?
Mulle on alati meeldinud muusikat luua. Tegin seda juba siis kui oma esimestes bändides figureerisin. Lindistamisprogrammidega olen nokitsenud umbes viis aastat, aga Centroni projekti alustasin kolm aastat tagasi. Tunnen, et mu sound hakkab nüüd vaikselt küpseks saama.

Suurim eesmärk, milleni plaanid jõuda veel sellel aastal?
Sellel aastal tahan kindlasti uue EP välja anda ning veel palju remikse teha ning ma väga loodan, et mu muusika jõuab piisavalt paljude inimesteni üle maailma, et ühel päeval ma avan oma mailbox`i ja seal on esinemiskutse välismaale. 

Kuidas sünnib sinu muusika?
Minu muusika sünnib mu peas. Tavaliselt mul hakkab kummitama mingi viisijupp või biit. Ma panen selle arvutis kirja ning sealt edasi hakkab asi juba ise hargnema. Vahel tuleb see kergelt, vahel mitte.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?
Muusik on suhteline mõiste. On muusikuid, kes lihtsalt oskavad mega hästi pilli mängida, aga loomeprotsessis eriti ei osale. Samas on häid heliloojaid ja produtsente, kes eriti pilli ei mängi ega ei esine. Ma arvan, et hea muusik on see, kes suudab ise luua ja oma loomingut ka professionaalselt esitada.

Hea muusika koha pealt ma saan öelda ainult seda, mis minu jaoks on hea muusika. Selles peab olema kolm elementi: meloodilisus, gruuv ja kaasahaaravus. Mina leian neid elemente kõige rohkem džässist, funkist, bluusist ja diskost ning see muusika ühtlasi inspireerib mind kõige rohkem.

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.
Ei hakka ennast võõraste sulgedega ehtima seega soovitaksin oma uut remiksi, mis mul hiljuti Kanada label`i alt välja tuli.


Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?
Pärnus on uskumatult palju andekaid muusikuid. Alustades Bedwettersist, kes viis Pärnu MTV muusika-auhindadele, lõpetades viimase Superstaari saate võitja Rasmus Rändvee ja tema Facelift Deeriga. Ning hiljuti ilmunud Küttekontori kogumikalbum „Don't Worry We Got This“ näitas kui viljakas on Pärnu elektroonilise muusika maastik, mis oli tegelt isegi minu jaoks suur üllatus.

State Of Zoe – Solina

Tallinnas tegutsev Pärnust pärit lauljatariga State Of  Zoe tabasime seekordselt Eesti Laulult. Omanäolise helikeelega kollektiivi lauljatar Anneliis Kits leidis aega, et vastata meie küsitlusele.

Koosseis: 
Anneliis Kits – vokaal/elektroonika
Talis Paide – klahvpillid/elektroonika
Raul Ojamaa – kitarr/elektroonika
Siim Avango – bass
Caspar Salo – trummid

Mis on teie loo mõte? 
„Solina“ (autorid: Anneliis Kits & Sander Mölder) räägib inimsuhetest ning suhetes esinevatest teatavat tüüpi keerukustest. See on kombinatsioon usaldamatusest, vaikimisest, hirmust ja lõpuks hoolimatusest.

Olukord, kus üks osapool tahab rääkida, aga teine ei näe selleks vajadust või puuduvad selleks oskused ja julgus. Vaikivad mõlemad osapooled ning "tõde" jääb välja selgitamata. Tekib uus, nukram ja ebaselgem vorm tõest, mis kõik eelneva ära lammutab ja inimesed üksteisest eemale tõukab. Tekib võõrandume.

Kohtan seda enda ümber pea iga päev, sest lisaks lähisuhetele oleme me kuidagi nõnda programmeeritud, et sama distantseermist ja hirmu kohtab iga päev ühiskonnas laiemalt. Keegi kusagil on sõlminud näiliselt vaikivaid kokkuleppeid ja kõik alluvad sellele... Ja nii ei tea me absoluutselt, mida teine osapool tunneb või mõtleb või kes ta on. Ja kui üks osapool ka astub sammu lähemale, siis meile jääb see vastutulek kas märkamata või me lihtsalt lämmatame omapoolse kaitsega selle ära. Olgu selleks kaitserüüks siis kas või vaikimine. Selline resultaat on õõvastav ja hirmutav, sest miski kusagil just kui hääbuks. Inimelu ja selle tähendus?

Mis stiili esindajateks te ennast peate? 
Electronic Pop/Soul

Kuidas sai teie bänd alguse? 
Kollektiivi kokkusaamine oli ehk mõneti õnnelik "juhus", millele järgnes põnev kooskasvamine ja üksteiselt õppimine. Algsest Zoe kontseptsioonist on järgi ainult väikesed osad. Kõik on läbi hea ja ka keerukuse kujunud just täpselt selliseks nagu see tänaseks päevaks on. Seda, mis saab edasi, me kindlasti ette prognoosida ei oska. Aga olen siiralt rõõmus, et kokku on saanud just täpselt need inimesed, kes peavad ning ka algne tugistruktuur on võtnud kõige parema vormi ja kuju ning töötab nüüd ehk isegi tõhusamalt, kui kunagi varem.

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal?

2014 on juba praeguseks väga hea aasta ning alanud väga intensiivselt ja suure töö tähe all. Samamoodi ilmselt ka jätkub. Mõtteid ja ideid on palju ning samuti ka eesmärke, mille suunas liikuda.

Üks suuremaid ja olulisemaid on loomulikult plaadi valmimine ja välja saamine. Kindlasti saame rääkida ka huvitavatest kontsertitest ja ka koostööprojektidest. Iga asi omal ajal.

Hetkel on kõige olulisem live-kava võimalikult huvitavaks ja musikaalseks viimistlemine ning Tallinn Music Weeki kontserdiks valmistumine (astume ülesse 28. märtsil kell 20.30 Von Krahli teatris Raadio 2 showcase`l) ning sealt edasi aktiivne heliloomingu ja salvestuse periood.

Kuidas sünnib teie muusika? 
Ühest ja fikseeritud loomeprotsessi või "valemit" pole kunagi olnud. Vahel on vaja mõtteid koguda ja oodata ideid vaikuses, et nood tuleks ja ise sind ülesse leiaks. Teine kord saame kõik koos kokku ja miski tekib inertsist. Järgmisel hetkel tuleb keegi poolikult formuleeritud mõtetega ja meie omaltpoolt täiendame.

See on protsess. Igikestev ja pidevalt teisenev.

Ilmselt paarikümne aasta pärast oskan täpsemalt öelda, milline on see "minu" viis lugusid kirjutada. Praegu on loometöö osas staaži liiga vähe, et saaks üldse harjumustest rääkida.

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika? 
Miski ei ole konstant. Kõik on pidevas muutumises. Ja olen tihti kohustatud endale meelde tuletama ka seda, et see mis on hetkel "hea" või "parem", ei jää selleks alatiseks. See on esiteks hiiglama subjektiivne ning teiseks pidevas rotatsioonis.

Ma jälestan igakülgseid üldistusi ja silte ja kaste, kuhu sisse mõtteid, ideoloogiaid ja inimesi suruda. Kastid ja vormid ei anna kunagi midagi juurde. Pigem võtavad vähemaks. Sa limiteerid võimalust hoomata mõõtmatut.

Kui me aga räägime mingisugustest võtmesõnadest, ühistest nimetajatest, mis võiksid muusikat ja selle loojat mõneti ühendada, siis mind huvitab mõlemais võime kõnetada ja oskus säilitada algupära ja loomulikkus.

Minu jaoks on muusika kõrgem vorm olemise imiteerimisest ja kaardistamisest ning pean igati tähtsaks seda, et kes kõneleja peaks valdama kunsti ennast kuuldavaks teha. Isegi absoluutse vaikusega. Vorm ei ole siinkohal üldse oluline. Sisu on. Nii muusikus kui muusikas endas. Sisu osas oleks oluline just see, et see jääks hoolimata misiganes vormikasutusest võimalikult iseendaks. Isegi kui vorm võib olla mõnele vastuvõtjale vale või mitte talutav. Loomulikkus!

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile. 
Viimase aja parim leid on Daniel Crawford ja Cleveland P. Jones pala pealkirjaga "Home (Africa)". Midagi nii musikaalset ja mitmetahulist pole ma juba ammu avastanud.

Sattusin loo otsa üsna juhuslikult – Gilles Peterson mängis seda oma viimases saates. Lugu on lausa nii uus, et ametlik reliis ilmub lähinädalatel ning seni ei saa seda mujalt kui Gillesi saatest isegi kuulata.

Kuna lugu jättis nii kustumatu mulje, siis võtsin läbi Twitteri esitajate/autoritega ühendust ning uurisin täpselt ka järgi, kuidas ja millal endale selle loo saaksin. Nüüd tuleb vaid oodata.

Mõneti meenutab see mulle ka nii vaibi kui meloodiliselt Robert Glasperi kahe viimase "Black Radio" plaadimeterjali. On mingisugust teatavat äratundmist.

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest? 
Kodulinna ja sellega seonduvatest mälestustest on väga raske lahti öelda. Eriti arvestades et olen kogu oma muusikalise tee ja hariduse just sealt pärinud. Tihti tekib igatsus Kunstide Maja järgi. Selles hoones õppisin ja veetsin suure osa oma nädalast neljandast eluaastast peale. Ja vahepeal tundub nagu see oleks just äsja olnud. Olgugi, et tänaseks on sellest möödas pea üheksa aastat, mil kooli lõpetasin ja Tallinnasse kolisin :) Mõneti jääb see alati teiseks koduks.

Wilhelm – Resignal

Wilhelmi märkas Äikeseraadio toimetus juba möödunud aasta Noortebändil, mida tõsiküll neil võita ei õnnetunud, aga nagu elu on näidanud, pole võit kõige olulisem. Lisaks sellele, et nad teevad head muusikat, tuvastasime seal bändi kas kaks pärnakat Kaisa Lillepuu ja Jorven Viiliku. Saame siis nendega tuttavaks: 

Koosseis: 

Anett Kulbin – vokaal

Kaisa Lillepuu – taustavokaal
Lauri Kadalipp – ukulele, saksofon
Paul Neitsov – kitarr
Jorven Viilik – bass
Kristjan Mängel – löökpillid

Mis on teie loo mõte? 
„Resignal“ (autor Lauri Kadalipp) sõnad räägivad millegi olulise juurest lahkumisest või sellest loobumisest, kuid muusika selle ümber on kujunenud väga lootustandva emotsiooniga looks. Kui algul tundub, et need emotsioonid on vastandlikud, siis mida rohkem loosse süveneda hakkavad need kaks emotsiooni üksteist täiendama ja jõudu andma. 

Mis stiili esindajateks te ennast pead? 

Bändi muusikastiiliks on kujunenud segu alternatiiv-pop-indie muusikast 

Kuidas sai teie bänd alguse? 

Bändi tõi kokku ühekordseks ülesastumiseks Tartu Jazzklubis Wilhelmi laulja Anett Kulbin aastal 2012 detsembris. Sellel kontserdil oli meie kõigi jaoks kujunenud erilisem tähendus. Kontsert õnnestus väga hästi, mille järel otsustasime, et tahame kokku jääda. Hakkasime tööd tegema omaloominguga ja sealt see alguse sai. 

Suurim eesmärk, milleni plaanite jõuda veel sellel aastal? 

Kuna aasta on alles alguses ,on meil palju veel täide viia selle aasta jooksul. Lähikuudel on meil mitmed põnevad kontserdid ees ja teeme koostööd teiste väga lahedate bändidega. Samuti astume üles Tallinn Music Week'il, mis on meie jaoks väga oluline. Plaani järgi kavatseme enne suve ka oma esimese EP-ga valmis saada. 

Kuidas sünnib teie muusika? 

Enamik meie muusikast on bändiliikmete ühislooming. "Resignal" on siiani ainus lugu meie repertuaaris, mis on ühe inimese poolt kirjutatud. Tavaliselt tuleme bändiproovi ja kellelgi on kaasas idee või loojupp. Siis hakkame kambakesti loo kallal töötama. Mõnikord paneme ideed ootele, et nende juurde meie jaoks õigemal ajal tagasi tulla. 

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika? 

Need kaks küsimust on väga suhtelised ja neile ei ole vastust. Mõnikord meeldivad meile muusika või muusikute juures detailid, mida me ei suuda kirjeldada ega sõnadesse panna. Muusika juures on palju müstikat ja see võiks nii jääda. 

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile. 

Radiohead "Let Down" 

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest? 

Pärnu on alati oma muusikaskeenega silma paistnud. Keegi pole kartnud erineda ja asjad võetakse julgelt ette. Just viimase paari aasta jooksul on olnud seda eriti huvitav tõdeda.

SuperSugram - First

Pärnus tegutseva Supersugrami (kodanikunimega Margus Maasik) lugu „First“ on nii nime tähenduse kui ka olmuse poolest tema debüüt avalikkuse eest. Äikeseraadio leidis Supersugrami loo oma kolleegi Matt Samuel Berliozi välja antud Pärnumaa elektroonilise muusika kogumikult. Head kraami oli seal kuhjaga, aga aga Supersugrami „First“ vajutas nunnumeetrid põhja ja nii tahame ka meie head uut debüüti toetada. Margus selgitas meile, miks ta midagi teeb.

Koosseis:

Supersugram (Margus Maasik) – sämpeldan, klimberdan ja ehitan biite.

Mis on su loo mõte?

„First“ sai tehtud eesmärgiga luua üks positiivset tuju tekitav house-muusika pala. Lugu tegema kannustas mind tegelikult Märt Niidassoo, kes palus mul midagi toredat Küttekontori esimesele albumile valmis vorpida, nõnda ta sündiski.

Mis stiili esindajaks sa ennast pead?

Sellele küsimusele on suhteliselt raske vastata, kuna viimasel ajal olen paljude muusikastiilidega eksperimenteerima hakanud. Varem tegin põhiliselt hiphopi instrumentaale, viimasel ajal jääb sellest väheks, sahtlipõhja kukub ka mõni trap`ilik, house `ilik ja "kes-teab-mis-veel -lik" lugu.

Kuidas sai su muusikaline karjäär alguse?

Mussitegemist hakkasin katsetama umbes-täpselt kümme aastat tagasi. Sai arvutisse muretsetud programm Fruity Loops – põhjust ei mäleta, miks selline idee mul pähe üldse tuli, aga igatahes sündisid esimesed väga kohutavalt kõlavad biidid ja sealt see tasapisi arenenud on.  Vahepeal on kindlasti ka olnud lühemaid ja pikemaid aegu, kui pole viitsind klimberdada, aga lõpuks olen ikka tagasi jõudnud selle juurde, et muusikat on mõnus ehitada.
 

Suurim eesmärk, milleni plaanid jõuda veel sellel aastal?

Eksperimenteerida veel erinevate stiilidega. Tahaks veel midagi house`ilikku valmis saada. Lisaks ilmselt valmib sellel aastal ka mõni pala koostöös Skipsiga, kes on avandanud huvi paarile minu produtseeritud biidile peale räppida.
 

Kuidas sünnib sinu muusika?

Istun arvuti taha ja hakkan klõpsutama. Mõnikord alustan midiklaviatuuril klimberdamisest ja huvitavate synth`ide otsimisest, teinekord ehitan kõigepealt trumme... kolmandal juhul leian mõne laheda sämpli ja see inspireerib biiti looma.
 

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?

Raske öelda. Võib olla muusik on hea, kui ta teeb südamega oma asja, ja muusika on hea,kui ta jõuab kuulaja südamesse. Üldiselt maitse üle ei vaielda ja "hea" on suhteline, aga mina pean heaks muusikaks sellist muusikat, mis paneb mingit moodi kuulates kaasa elama või pea rütmi järgi nõksuma.
 

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.

Dauwd „What's there“. Viimasel ajal üheks suureks lemmikuks jäänud ja julgen seda soovitada ka, sest Bonobol käies, sain kinnitust, et Sander Möldrile meeldib ka – järelikult peab ju hea lugu olema. Ta mängis Bonobot soojendades seda oma setis viimaseks looks. Minu nägu läks igatahes kohe naerule.
 

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?

Päris tore üllatus, mis meenub, on Prime Animalsi live. Ei teadnud bändist midagi, polnud ühtegi lugu kuulnud. Pärast konterti olin väga positiivselt üllatunud. Noored kutid teevad tasemel saundi!