SuperSugram - First

Pärnus tegutseva Supersugrami (kodanikunimega Margus Maasik) lugu „First“ on nii nime tähenduse kui ka olmuse poolest tema debüüt avalikkuse eest. Äikeseraadio leidis Supersugrami loo oma kolleegi Matt Samuel Berliozi välja antud Pärnumaa elektroonilise muusika kogumikult. Head kraami oli seal kuhjaga, aga aga Supersugrami „First“ vajutas nunnumeetrid põhja ja nii tahame ka meie head uut debüüti toetada. Margus selgitas meile, miks ta midagi teeb.

Koosseis:

Supersugram (Margus Maasik) – sämpeldan, klimberdan ja ehitan biite.

Mis on su loo mõte?

„First“ sai tehtud eesmärgiga luua üks positiivset tuju tekitav house-muusika pala. Lugu tegema kannustas mind tegelikult Märt Niidassoo, kes palus mul midagi toredat Küttekontori esimesele albumile valmis vorpida, nõnda ta sündiski.

Mis stiili esindajaks sa ennast pead?

Sellele küsimusele on suhteliselt raske vastata, kuna viimasel ajal olen paljude muusikastiilidega eksperimenteerima hakanud. Varem tegin põhiliselt hiphopi instrumentaale, viimasel ajal jääb sellest väheks, sahtlipõhja kukub ka mõni trap`ilik, house `ilik ja "kes-teab-mis-veel -lik" lugu.

Kuidas sai su muusikaline karjäär alguse?

Mussitegemist hakkasin katsetama umbes-täpselt kümme aastat tagasi. Sai arvutisse muretsetud programm Fruity Loops – põhjust ei mäleta, miks selline idee mul pähe üldse tuli, aga igatahes sündisid esimesed väga kohutavalt kõlavad biidid ja sealt see tasapisi arenenud on.  Vahepeal on kindlasti ka olnud lühemaid ja pikemaid aegu, kui pole viitsind klimberdada, aga lõpuks olen ikka tagasi jõudnud selle juurde, et muusikat on mõnus ehitada.
 

Suurim eesmärk, milleni plaanid jõuda veel sellel aastal?

Eksperimenteerida veel erinevate stiilidega. Tahaks veel midagi house`ilikku valmis saada. Lisaks ilmselt valmib sellel aastal ka mõni pala koostöös Skipsiga, kes on avandanud huvi paarile minu produtseeritud biidile peale räppida.
 

Kuidas sünnib sinu muusika?

Istun arvuti taha ja hakkan klõpsutama. Mõnikord alustan midiklaviatuuril klimberdamisest ja huvitavate synth`ide otsimisest, teinekord ehitan kõigepealt trumme... kolmandal juhul leian mõne laheda sämpli ja see inspireerib biiti looma.
 

Kes on hea muusik ja mis on hea muusika?

Raske öelda. Võib olla muusik on hea, kui ta teeb südamega oma asja, ja muusika on hea,kui ta jõuab kuulaja südamesse. Üldiselt maitse üle ei vaielda ja "hea" on suhteline, aga mina pean heaks muusikaks sellist muusikat, mis paneb mingit moodi kuulates kaasa elama või pea rütmi järgi nõksuma.
 

Üks väga hea lugu, mida julgeksite soovitada kõigile.

Dauwd „What's there“. Viimasel ajal üheks suureks lemmikuks jäänud ja julgen seda soovitada ka, sest Bonobol käies, sain kinnitust, et Sander Möldrile meeldib ka – järelikult peab ju hea lugu olema. Ta mängis Bonobot soojendades seda oma setis viimaseks looks. Minu nägu läks igatahes kohe naerule.
 

Mõned mõtted/meenutused Pärnu muusikaskeenest?

Päris tore üllatus, mis meenub, on Prime Animalsi live. Ei teadnud bändist midagi, polnud ühtegi lugu kuulnud. Pärast konterti olin väga positiivselt üllatunud. Noored kutid teevad tasemel saundi!

Pok – Pok, pok, kes seal on?

 

Kunagi ennemuistsel ajal oli Pärnu räpipealinn, siis oli siin Cop Killa ja graffiti entusiastid. Siis kolisid skeene mootorid Pärnust ära ja mõned panid suisa ameti maha. Seejärel kuulutas ennast Eesti räpimekaks Tartu ja ühes dokumentaalfilmis tehti isegi siia autoriteetideta jäänud skeene üle nalja. Sellest omakorda hiljem lõi räpimaailma pöörduksel hinged eest Pärnumaal Kilingi-Nõmmes karastunud Suur Papa. Enne seda sündmust idanes aga Pärnu ja Tartu vahelisel trajektooril pendeldav nähtus nimega Pok, mis tõestab, et Pärnu pole lintšitud kližeelikest käsitlustest ja sisutusest. Hea, et dokumentaalfilmid ei märgi igikestvat paradigmat vaid mõnda (eba)õnnestunud hetkeolukorda.
Ahjaa, Pok alustas 2008 ja oma stiiliks nimetab ta Wing Tsuni, tegevuskohaks aga Audru rebasefarmist ja Tartu botaanikaaiast Sri Meenakshi templi ning Bangkoki pingpong-showdeni. Vot nii!

Koosseis:
Pok – prääks & kükk tekstis & vokaalis

Miks muusikat teete?
Ema ei saanud mu teismeea alguses Wu Tangist ja Cypress Hillist ning mu XXXL kaltsudest aru. Muud ei jäänud üle kui eestikeelse räpsiga end õigustada. Õnneks, esialgu küll salaja veebikaamera mikrisse A-Rühma ʺLaulmata jäänud lauleʺ kraaksudes ja aastaid sahtlisse kirjutades.

Mis või kes inspireerib?
Mahatma Gandhi, Bob Marley, Lao-zi, Buddha Šakjamuni, Väike Mü ja Eesti Tippmodelli finalistid.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Muusikalises mõttes ehk möödunud aastal Superbandiit Recordsi alt välja antud ʺFatamorgaanaʺ EP, kuid loodetavasti jääb see mu edaspidise muusika kõrval üsna marginaalseks nähtuseks.

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Armastus ja küllus nende sõnade kõige laiemas tähenduses.

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Peegelpilti

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Püüan end panna uskuma, et halba muusikat ei ole olemas ja kõikvõimalikke helisid on õiges hetkes ja meelestatuses võimalik nautida.
Hea muusika on kui kelmikalt kelme näriv meningiit, mida ei saa ignoreerida. Hää muusika praktiseerib närvisüsteemiga kamasutrat.
Hää muusika on boner, ideaalne ajastus.

Jana Kask & Mai Skizo – Shooting Star

Väga paljud ei tea, et kui Mai Skizo trummar Arvi Aigro oli veel vaevu põlvepikkune, pidi ta haarama pulgad ja aitama venna Alari bändi The Tuberkuloited kontsertidel hädast välja. No tol segastel 90ndatel lihtsalt joodi palju ja mõnikord kõik trummarid ei saanud kaasa lüüa bändi tegemistes. Arvi sai hakkama ja muusikapisik aina süvenes. Nüüd on Alar ja Arvi leidnud ühise tee Mai Skizo näol, kus lisaks neile veel teeb möödunud aastast kaasa ka Jana Kask. End electro-sümfo-teatraalse roki bändina esitlev Mai Skizo andis välja just plaadi ja esitleb seda kontsertidel. Olenemata nende laulja skandaalsusest, tundub praegust kollektiivi vaadates, et asi on alati meeskonnas, mitte ühes inimeses. Seega vaadake järgi nende kontsertkavast ja leidke see võimalus neid vaatama minna.

Koosseis:
Jana – vokaal
Arvi – trumm
N – bass
Alar – kitarr

Miks muusikat teete?
MAI SKIZO eksisteerib juba aastast 2008. 2012 liitus bändiga Jana Kask. Meie kõigi jaoks on muusika kõige tähtsam ning tahame läbi oma loomingu inimestele meelde tuletada, et headus on üle kõige. Meie bänd on meie perekond – inimesed, keda saame usaldada ja keda armastame.


Mis või kes inspireerib?
Me kõik inspireerime üksteist.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Meie esimene plaat, mida tegime veidi üle aasta ning millesse panime kogu oma hinge ja aja.

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Luua midagi kordumatut.
Keda peate oma suurimaks konkurendiks?Kunstis ei ole konkurente, tähtis on, et see, mida teed, on sulle oluline ning soovid seda ka teistega jagada. Pigem võiksid siin olla mõttekaaslased ning partnerid tänapäeva materiaalses väikses Eestis.

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Hea muusika on see, mida muusikud tahavad teha olenemata sellest, kas keegi kiidab selle heaks või mitte.

Legshaker – Tblilis tänavad

Värskelt koosseisu vahetanud folkpunkbänd Legshaker on tagasi töistest tegemistest. Peale möödunud aasta debüütalbumi ilmumist, on mehed andnud hulganisti kontserte ja seetõttu ehk Facebookis vähem enda tegemistest jõudnud rääkida. Tänavu sügisel tähistas Villu Tamme oma sünnipäeva, millel anti juubilarile üle ilmselgelt iga muusiku jaoks üks südamlikumaid kinke – 36 Eesti artisti kummardas oma võitluskaaslasele, sõbrale, iidolile, heale autorile ning isikupärasele artistile, tehes igaüks omanäolise töötluse Villu surematutest lugudest. Suures osas punkmuusika taustaga tegelastest koosnevale Legshakerile on J.M.K.E-le kummarduse tegemine täiesti iseenesest mõistetav. Arvestades seejuures, et juubilar ise ka soovis, et Pärnu mehed kindlasti ka oma versiooni 1989. aasta Eesti kõige (rahvusvahelises plaanis) kuulsama albumi „Külmale maale“ loost „Tbilisi tänavad“ avaldamiseks saadaksid.

Koosseis:
Tarmo Tamm - vokaal
Argo Mägi - mandoliin,vokaal
Heini Soobik - lõõts,vilepillid,vokaal
Kait Kallau - kitarr
Siim Meibaum - basskitarr
Meelis Juss - trummid

Miks muusikat teete?
90ndate alguses oli Pärnus punkansambel OTK, milles mängis enamus tänasest Legshakerist (Meelis, Heini, Argo, Tarmo). Peale selle lagunemist läksid teed lahku, kuni 2009. aastani tegime OTK-ga kaks esinemist. Peale seda mõtlesime, et päris lahe oli, teeks veel midagi. Päris samasugusel kujul nagu oli OTK aga me keegi enam teha ei soovinud. Kuna vahepealsetel aastatel olid Heini ja Argo suundunud tugevalt folgi pillidele, siis loomulikku teedpidi lisandusid meile lõõts ja mandoliin. Sel hetkel lisandusid ka kaks uut inimest ansamblisse, uus kitarr ja uus basskitarr.
Eks selle bänditegemisega on nii, et midagi võiks ju natuke vanemas eas ka teha, aga kuna keegi meist näiteks sporti teha ei viitsi, siis me teeme Legshakerit.

Mis või kes inspireerib?
Eks siin peab ütlema selle kulunud klišee, et muusikaliselt tuleb inspiratsioon elust enesest, tänavad,meedia jne.
Tegelikult on selle bänditegemisega lahe see, et meil osadel inimestel ei olnud kontakti-suhtlemist ligi 20 aastat. Nüüd, Legshakeriga seoses, oleme uuesti päris tihedalt suhtlema hakanud, ka bändi väliselt. Oleme ju kõik tegelikult olnud sõbrad juba lapsepõlvest.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Kindlasti on suurim saavutus 2011. aastal ilmunud plaat „Maksmata võlad“. Aga kindlasti ka R2 aasta demo tiitel

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Hetke suurim eesmärk on ikkagi, et saaks 2014. aastal välja lasta uue albumi.

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Me küll ei oska ja ei taha kedagi konkurendiks pidada. Ega me ju jooksuvõistlusel ei ole

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
No eks hea muusika on vast igaühe jaoks erinev. Kes kuulab rohkem laulusõnu, kes pillimängu oskust, kes loo tervikut ja ülesehitust.
Kokkuvõttes võiks heal lool olla mingisugune sõnum öelda.

Telly Addicts – Trickster

 

Pärnu muusikaelu teadjatele pole Telly Addictsi nimi võõras. Sama nime all tegutses bänd ka aastaid tagasi, koosnedes siis eranditult kohalikest muusikutest. Vahepealne leibade ühte kappi panemine popi kollektiiviga Laika Virgin tõi toonasele ja tänasele Telly Addictsi frontmanile, Sindist pärit Kristjan Saharovile juurde kindlasti positiivset tähelepanu. Nüüd on vahepeal varjusurmas olnud Telly Addicts reinkarneerunud Tartus ja loeb ka oma uueks alustamise aastaks käesolevat. Kuulajateni on jõudnud verivärske instrumentaalsingel, mis märgib ühtlasi bändi ja selle loomingu tuntavat muutust ja küpsust. Äikeseraadio uuris, mida mõtlevad britpopi hääletorud Telly Addictsist:

Koosseis:
Kristjan Saharov – kitarr/vokaal
Ervin Sokk – basskitarr
Uku Leht – trummid

Miks muusikat teete?
Sest see on meile loomulik. Oleme kõik muusikaga seotud olnud juba pikka aega, vanemate vendade-õdede mõjutustest väga eripalgeliste muusikaprojektideni. Ja ühel hetkel oli kõikide nende mõjutuste tulemuseks Telly Addicts.

Mis või kes inspireerib?
Kas just otseselt inspiratsiooni allikad, võib-olla pigem peamised suunajad muusikamaitse osas aastate jooksul olnud Briti saarte muusikageeniused nagu Radiohead, Suede, The Smiths ja Joy Division.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Suured saavutused on loodetavasti alles ees.

Mis on Teie unistus või eesmärk?
ʺTõusta popimäe tippu!ʺ

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Me ise oleme enda suurimad konkurendid.

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Hea muusika on see, millega kuulaja saab ennast seostada, teda valdab teatud äratundmisrõõm.

The Pedestrian Hit Squad – The Devil Lives In Your Eyes

 

Alles möödunud aastal alustanud „jalakäijate löögirühm“ on saanud palju kiitust. Tegemist on kindlasti ühe hea ja kvaliteetse bändiga, mis iseend määratleb täna bluusimaigulise indie-rokina. Kvartett, mis kuuldavasti formeeriti kiirelt asenduseks veidi varem laiali läinud Fellesili varemetele. Igatahes tegi bänd vinge avapaugu suurema etteaste näol Bändomaania konkursil. Juba esimesest akordist tõmmati publik oma lummusesse ja see kestab tänaseni. Siin on nende teine stuudiosalvestis, mis ehk varasemasega üllatabki americana kõlaga.

Koosseis:
Ivo Leesar – kitarr, vokaal
Jornas-Toomas Iisak – kitarr, taustavokaal
Sander Sildoja – bass
Tõnis Põldvee – trummid

Miks muusikat teete?
Bänd sündis saunalaval, kui Sander ja Tõnis kutsusid Ivo proovi jämmima. Saime kokku ning proovi keemia oli nõnda hea, et otsustasime jätkata samas vaimus. Lühikese aja pärast lisandus ka soolokitarrist Jornas. Astusime esimest korda üles Bändomaanial ning sealt tulnud tagasiside kinnitas, et saunalaval tehtud otsus oli vägagi õige.

Mis või kes inspireerib?
Inspireerib kõik, mis lauludes kõrva jääb – tahame kohe ise proovida. Vanakool tõukab väga.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Iga kontsert ole omaette saavutus ja kogemus. Aga kindlasti torkab silma Spläsh, kui saime astuda hiiglaslikule lavale ning jagada neid samu lavalaudu Facelift Deeri, Vaiko Epliku & Eliidi ning Põhja-Tallinnaga. Väga võimas oli. Mainimata ei saa ka jätta meie esimest välis-live'i Soomes festivalil Valimo Rock.

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Lühikeses perspektiivis on eesmärk saada Noortebändi finaali või lausa võita see. Pikas perspektiivis unistame saada plaadilepingu ning oma muusikat lasta võimalikult paljudel kõrvapaaridel kuulata. Unistus omaette on muidugi kuulda publikut sinu laule kaasa laulmas.

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Konkurentsi näeb igas bändis, kes sinuga paralleelselt tegutseb. Aga seda on hädasti vaja, ilma selleta ei saa bändi teha, puudub progress. Siitkohalt julgeksime välja tuua meie head, isegi parimad sõbrad, The Boondocksi. Kadestusväärselt andekad kutid, aga meil on siiralt hea meel nende üle, ükskõik, mitu sammu nad ka meist ees poleks. Suurimaks konkurendiks on ikkagi su enda kujutlusvõime.

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Hea muusika motiveerib, paneb mõtlema, tegutsema. Hea muusika viib sind prooviruumi ning loob sulle pildi. Hea muusika kummitab sind terve päev, ronides ka su unenägudesse. Hea muusika paneb sind kulutama replay-nuppu. Hea muusika paneb sind unustama

StudioManGoneWild - Ready To Go

Nii nagu nimi juba reedab, on see 2011. aastal alustanud pigem stuudio seinte vahel toimetav kollektiiv, mis tõsi koosneb vaid ühest liikmest. Metsikuks läinud stuudio mees on Joosep Ints, kelle tegemisi teavad Pärnumaa muusikaeluga kursis olevad tegelased pigem kunagisest metalcore bändist Joseph Inch (mis muide on tuletatud Joosepi enda nimest) ja kergemuusikakollektiivist Võõras. See, et Joosepi lugu sattus meie kuulooks on muidugi positiivne üllatus, sest kui me esimest korda selle loo Soundcloudi avarustest toimetusega leidsime, olime ise väga üllatunud. Täpsemalt Vana-Pärnus tegutseva Studio Man Gone Wildi mõtted on järgmised:

Koosseis:
Joosep Ints

Miks muusikat teed?
Algselt oli selline lahe asi mis põhi- ja keskkoolis teha. Bändis pilli mängida. Hiljem, kui koolid läbi said, tundus imelik hobi lihtsalt nurka visata ning hakkasin ise lugusid kokku panema. Lisaks on see miski, mis hoiab mõistuse koos ja on üldine hea väljund kõige jaoks mis vähegi mõttes.

Mis või kes inspireerib?
Mul ei ole väga kindlat bändi või žanri, mis igapäevaselt mängib. Olen suhteliselt hõivatud enda loominguga. Mul puudub ka väga suur suhe sõnadega muusikas. Pigem inspireerivad mind meloodiad ja käigud ja heli. Üks vana armastus on küll – Bring Me The Horizon.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Mingit suuremat ja avalikku tähelepanu pole ma saanud ja pole ka väga taga otsinud. Oskused vajavad veel kõva arendust, enne kui julgen promoda ennast tõsisemalt.

Mis on Sinu unistus või eesmärk?
Tahaks ikka suuremalt asja teha. Sooviks rohkem kuulajaid ja rohkem tagasisidet. Oma stuudio oleks kunagi vägev asi. Sooviks kunagi lihtsalt osavate ja huvitavate muusikutega midagi uut luua.
Keda pead oma suurimaks konkurendiks?
Võib öelda kõik. Kaasaaegsed muusikud on paljud ju sellised kodu- ja magamistoamuusikud. Pärnu on huvitav koht. Aeg-ajalt tuleb siit ikka mõni väga tõsine ja hea bänd välja. Siis paneb ikka mõtlema, et miks ise juba rohkem ennast ei tõuka.

Mida tähendab Sinu jaoks hea muusika?
Milles on hing, mingi tabav koht, mingi hea iseärasus. Kui tunnen ära, et on siiralt tehtud, siis kiidan.