kolmapäev, 20. november 2013

Pok – Pok, pok, kes seal on?





 
Kunagi ennemuistsel ajal oli Pärnu räpipealinn, siis oli siin Cop Killa ja graffiti entusiastid. Siis kolisid skeene mootorid Pärnust ära ja mõned panid suisa ameti maha. Seejärel kuulutas ennast Eesti räpimekaks Tartu ja ühes dokumentaalfilmis tehti isegi siia autoriteetideta jäänud skeene üle nalja. Sellest omakorda hiljem lõi räpimaailma pöörduksel hinged eest Pärnumaal Kilingi-Nõmmes karastunud Suur Papa. Enne seda sündmust idanes aga Pärnu ja Tartu vahelisel trajektooril pendeldav nähtus nimega Pok, mis tõestab, et Pärnu pole lintšitud kližeelikest käsitlustest ja sisutusest. Hea, et dokumentaalfilmid ei märgi igikestvat paradigmat vaid mõnda (eba)õnnestunud hetkeolukorda.
Ahjaa, Pok alustas 2008 ja oma stiiliks nimetab ta Wing Tsuni, tegevuskohaks aga Audru rebasefarmist ja Tartu botaanikaaiast Sri Meenakshi templi ning Bangkoki pingpong-showdeni. Vot nii!

Koosseis:
Pok – prääks & kükk tekstis & vokaalis
Miks muusikat teete?
Ema ei saanud mu teismeea alguses Wu Tangist ja Cypress Hillist ning mu XXXL kaltsudest aru. Muud ei jäänud üle kui eestikeelse räpsiga end õigustada. Õnneks, esialgu küll salaja veebikaamera mikrisse A-Rühma ʺLaulmata jäänud lauleʺ kraaksudes ja aastaid sahtlisse kirjutades.



Mis või kes inspireerib?
Mahatma Gandhi, Bob Marley, Lao-zi, Buddha Šakjamuni, Väike Mü ja Eesti Tippmodelli finalistid.
Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Muusikalises mõttes ehk möödunud aastal Superbandiit Recordsi alt välja antud ʺFatamorgaanaʺ EP, kuid loodetavasti jääb see mu edaspidise muusika kõrval üsna marginaalseks nähtuseks.


Mis on Teie unistus või eesmärk?
Armastus ja küllus nende sõnade kõige laiemas tähenduses.

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Peegelpilti
Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Püüan end panna uskuma, et halba muusikat ei ole olemas ja kõikvõimalikke helisid on õiges hetkes ja meelestatuses võimalik nautida.
Hea muusika on kui kelmikalt kelme näriv meningiit, mida ei saa ignoreerida. Hää muusika praktiseerib närvisüsteemiga kamasutrat.
Hää muusika on boner, ideaalne ajastus.

Jana Kask & Mai Skizo – Shooting Star









Väga paljud ei tea, et kui Mai Skizo trummar Arvi Aigro oli veel vaevu põlvepikkune, pidi ta haarama pulgad ja aitama venna Alari bändi The Tuberkuloited kontsertidel hädast välja. No tol segastel 90ndatel lihtsalt joodi palju ja mõnikord kõik trummarid ei saanud kaasa lüüa bändi tegemistes. Arvi sai hakkama ja muusikapisik aina süvenes. Nüüd on Alar ja Arvi leidnud ühise tee Mai Skizo näol, kus lisaks neile veel teeb möödunud aastast kaasa ka Jana Kask. End electro-sümfo-teatraalse roki bändina esitlev Mai Skizo andis välja just plaadi ja esitleb seda kontsertidel. Olenemata nende laulja skandaalsusest, tundub praegust kollektiivi vaadates, et asi on alati meeskonnas, mitte ühes inimeses. Seega vaadake järgi nende kontsertkavast ja leidke see võimalus neid vaatama minna.

Koosseis:
Jana – vokaal
Arvi – trumm
N – bass
Alar – kitarr

Miks muusikat teete?
MAI SKIZO eksisteerib juba aastast 2008. 2012 liitus bändiga Jana Kask. Meie kõigi jaoks on muusika kõige tähtsam ning tahame läbi oma loomingu inimestele meelde tuletada, et headus on üle kõige. Meie bänd on meie perekond – inimesed, keda saame usaldada ja keda armastame.



Mis või kes inspireerib?
Me kõik inspireerime üksteist.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Meie esimene plaat, mida tegime veidi üle aasta ning millesse panime kogu oma hinge ja aja.

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Luua midagi kordumatut.
Keda peate oma suurimaks konkurendiks?Kunstis ei ole konkurente, tähtis on, et see, mida teed, on sulle oluline ning soovid seda ka teistega jagada. Pigem võiksid siin olla mõttekaaslased ning partnerid tänapäeva materiaalses väikses Eestis.

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
Hea muusika on see, mida muusikud tahavad teha olenemata sellest, kas keegi kiidab selle heaks või mitte.


Legshaker – Tblilis tänavad




Värskelt koosseisu vahetanud folkpunkbänd Legshaker on tagasi töistest tegemistest. Peale möödunud aasta debüütalbumi ilmumist, on mehed andnud hulganisti kontserte ja seetõttu ehk Facebookis vähem enda tegemistest jõudnud rääkida. Tänavu sügisel tähistas Villu Tamme oma sünnipäeva, millel anti juubilarile üle ilmselgelt iga muusiku jaoks üks südamlikumaid kinke – 36 Eesti artisti kummardas oma võitluskaaslasele, sõbrale, iidolile, heale autorile ning isikupärasele artistile, tehes igaüks omanäolise töötluse Villu surematutest lugudest. Suures osas punkmuusika taustaga tegelastest koosnevale Legshakerile on J.M.K.E-le kummarduse tegemine täiesti iseenesest mõistetav. Arvestades seejuures, et juubilar ise ka soovis, et Pärnu mehed kindlasti ka oma versiooni 1989. aasta Eesti kõige (rahvusvahelises plaanis) kuulsama albumi „Külmale maale“ loost „Tbilisi tänavad“ avaldamiseks saadaksid.

Koosseis:
Tarmo Tamm - vokaal
Argo Mägi - mandoliin,vokaal
Heini Soobik - lõõts,vilepillid,vokaal
Kait Kallau - kitarr
Siim Meibaum - basskitarr
Meelis Juss - trummid

Miks muusikat teete?
90ndate alguses oli Pärnus punkansambel OTK, milles mängis enamus tänasest Legshakerist (Meelis, Heini, Argo, Tarmo). Peale selle lagunemist läksid teed lahku, kuni 2009. aastani tegime OTK-ga kaks esinemist. Peale seda mõtlesime, et päris lahe oli, teeks veel midagi. Päris samasugusel kujul nagu oli OTK aga me keegi enam teha ei soovinud. Kuna vahepealsetel aastatel olid Heini ja Argo suundunud tugevalt folgi pillidele, siis loomulikku teedpidi lisandusid meile lõõts ja mandoliin. Sel hetkel lisandusid ka kaks uut inimest ansamblisse, uus kitarr ja uus basskitarr.
Eks selle bänditegemisega on nii, et midagi võiks ju natuke vanemas eas ka teha, aga kuna keegi meist näiteks sporti teha ei viitsi, siis me teeme Legshakerit.

Mis või kes inspireerib?
Eks siin peab ütlema selle kulunud klišee, et muusikaliselt tuleb inspiratsioon elust enesest, tänavad,meedia jne.
Tegelikult on selle bänditegemisega lahe see, et meil osadel inimestel ei olnud kontakti-suhtlemist ligi 20 aastat. Nüüd, Legshakeriga seoses, oleme uuesti päris tihedalt suhtlema hakanud, ka bändi väliselt. Oleme ju kõik tegelikult olnud sõbrad juba lapsepõlvest.

Mis on senine olulisim/suurim saavutus?
Kindlasti on suurim saavutus 2011. aastal ilmunud plaat „Maksmata võlad“. Aga kindlasti ka R2 aasta demo tiitel

Mis on Teie unistus või eesmärk?
Hetke suurim eesmärk on ikkagi, et saaks 2014. aastal välja lasta uue albumi.

Keda peate oma suurimaks konkurendiks?
Me küll ei oska ja ei taha kedagi konkurendiks pidada. Ega me ju jooksuvõistlusel ei ole

Mida tähendab Teie jaoks hea muusika?
No eks hea muusika on vast igaühe jaoks erinev. Kes kuulab rohkem laulusõnu, kes pillimängu oskust, kes loo tervikut ja ülesehitust.
Kokkuvõttes võiks heal lool olla mingisugune sõnum öelda.